Mis on tootejuhtimine? Peaaegu maakeeli.

Tootejuhtimine on minu jaoks mingi kindla laiemat publikut puudutava probleemi lahendamine tehnoloogia abiga ning selle lahenduse abivajajateni viimine. Näiteks tüütute rutiinsete manuaalsete tööde automatiseerimine selleks, et inimene saaks rohkem oma aega ja mõistust tähtsamatele asjadele pühendada. Olenevalt ettevõtte eesmärkidest käib vahel sinna juurde ka lahenduse turustamine ja müük. Ma ütlen "vahel", sest ka MTÜ-des ja avalikus sektoris toimub digiteenuste ja -toodete arendus, kuid mitte müügi eesmärgil.

Selleks aga, et välja tuleks päriselt hea lahendus peab enne välja uurima, et kas probleem mida lahendame on päriselt probleem ja kas see lahendus ikka lahendab probleemi või teeb selle hoopis hullemaks. Vana hea lemmiktsitaat Bill Gatesilt ütleb ju, et kehva protsessi automatiseerides muutub see veel kehvemaks, hea protsess aga muutub automatiseerides paremaks (või midagi sellist). Noh ja siis kui kõik on valideeritud, tuleb see lahendus ka valmis ehitada ja leida sellele kliendid või kasutajad.

Tootejuht dirigent

Selleks, et digiteenuste arendus oleks tõhus ja kannaks soovitud vilju on välja kujunenud selline amet, nagu Tootejuht. Tarkvaraarenduses on tootejuhtimine justkui orkestri dirigendi roll ettevõttes. Kui dirigent juhib muusikuid, et luua harmooniline kontsert, siis tootejuht juhib erinevaid meeskondi (nagu arendajad, disainerid ja vahel ka turundajad), et luua ja täiustada tooteid, mis rahuldavad klientide vajadusi ja soove.

Erinevalt projektijuhtimisest, mis keskendub eelkõige ajaliste tähtaegade ja eelarve järgimisele, keskendub tootejuhtimine pikaajalisele strateegiale ja pidevale innovatsioonile lahendamaks klientide probleeme ajas aina paremini ning paremini.

Tootejuhtimise erinevad aspektid

1. Klientide mõistmine: Tootejuht alustab digiteenuste loomist klientide vajaduste, probleemide ja eelistuste tundma õppimisest. See on ülioluline aspekt tootearenduses, sest ilma kliente mõistmata ei saa kindel olla, et välja töötatav digiteenus lahendab olulist probleemi või kui paljudel selline probleem üldse esineb. Ei ole ju mõtet arendada aasta aega suure meeskonnaga nt rohuliblede loendamise infosüsteemi ning saada hiljem teada, et tegelikult ei ole kellelgi rohuliblede täpsest arvust sooja ega külma.

2. Ideede genereerimine ja testimine: Seejärel algab lahenduste genereerimise faas. Kui probleemid on eelmises etapis määratletud, siis peavad nii tootejuht, kui tootemeeskond (arendajad, disainerid jne) olema loomingulised, pakkudes välja uusi lahendusi, mis võiksid kogutud info põhjal klientide elu paremaks teha. Oluline on aga, et see etapp hõlmaks ka ideede kohta tagasiside kogumist reaalsetes tingimustes, et näha, kas need lahendused tõesti aitaksid kasutajat.

3. Arenduste juhtimine: Tootejuht juhib tarkvaraarenduse protsessi selliselt, et arendusmeeskond arendab digilahendust "tükkide" kaupa selliselt, et tootejuht saaks pidevalt kasutajatelt tagasisidet küsida ja digiteenust vastavalt kliendi tagasisidele järgmistes etappides kohandada.

4. Digiteenuse levitamine ja edu mõõtmine: Lõpuks peab tootejuht koostöös turunduse või müügimeeskondadega hoolt kandma, et kliendid kelle muret digiteenus lahendab saaksid teenusest teadlikuks ning hakkaksid seda kasutama. Ka on tootejuht see, et kes peab digiteenuse edu mõõtma - kas valmis saanud toode ikka lahendab probleemi. Edu saab mõõta näiteks läbi kasvanud müüginumbrite, ajakulu vähenemise või mingi muu ettevõtte poolt seatud mõõdikuga, mis on strateegiliste eesmärkidega kooskõlas.

Nonii, kas sai selgem?

Kokkuvõttes - mida ma tegelikult öelda tahtsin oli, et minu jaoks on tootejuhtimine mõtteviis. Probleemid, mis vajavad lahendamist ümbritsevad meid kõikjal ja nende lahendamisega tegeleme me ka pidevalt. Ja mõned nendest probleemidest on nii tüütud, et need väärivad lahendamist nii põhjalikult, et nendega ei peaks enam kunagi tegelema. Need viimased probleemid ja lahendused - see ongi see, mida ma elan ja hingan nii tööl, kui kodus.