Tõlgitud tekst, loe originaali siit: https://www.produktize.eu/blog/the-thing-about-discovery-in-product-management-it-is-a-love-and-hate-relationship
_______________________________

Tootejuhtimise avastamisfaas on alati olnud minu salajane lemmik. Ma ei saa seda päris häälega välja öelda, sest tõtt-öelda, armastan ma kogu protsessi - see oleks nagu öelda, et sul on lemmik laps. Sellegipoolest on avastamisfaas see, mida kõige rohkem naudin.

Kuid seal on mõned aga-d ja kui-d.

Nautida seda on lihtne, kui selleks on piisavalt aega ja saab tulemustele rahulikult järele mõelda. Armastan avastamist, kui olen ümbritsetud inimestest, kes tõesti huvituvad oma klientidest ja turust, inimestest, kes on kinnisideeks, et arendatav lahendus oleks asjakohane ja armastatud klientide poolt.

See on eriti nauditav, kui avastame, et meie algsed oletused polnud päris õiged ja loome selle põhjal uusi teadmisi. Just seal toimub maagia. Ja see tõesti tundub maagilisena - meeskond sukeldub tundmatusse parimatele ootustele, naases ideedega, mis on palju paremad, kui oleksid kunagi osanud ette kujutada.

Samas, mõnikord ma tõesti ei salli avastusfaasi.

Ma vihkan seda, kui seda tehakse lihtsalt sellepärast, et see kuulub tootejuhtimise õigesti tegemise juurde ja see tuleb lihtsalt nimekirjast maha kriipsutada. Eriti, kui sellele ohverdatakse piisav aeg, analüüs ja arutelu leitud teema üle. See on nagu vaataks katastroofi aegluubis, ise suutmata seda peatada.

Ma ei salli seda, kui tootejuhil pole volitusi teha toote kohta otsuseid, mis põhinevad avastusfaasis leitud teadmistel. Näiteks olen pidanud veenma juhte, et on hea, kui uurimus näitab, et esialgne idee pole päris õige turu jaoks, sest nüüd saab vajalikud muudatused varakult teha, kuigi tegelikult teavad kõik, et ta teeb kõik inimlikult võimaliku, et oma idee tootmisse viia muutumatuna.

Ning ma vihkan seda, kui räägin pikalt metodoloogiast ja see muutub olulisemaks kui need teemad, millele päriselt pühendume. Väärarusaamast hoolimata, ARMASTAN metodoloogiate arutlemist, kuid see ei peaks olema peamine. Ma ei salli seda ka siis, kui olen ruumis ainus, kes kahtleb oma siseund nal kuni see on kinnitatud teiste poolt) ja kogen väga tugevaid arvamusi. See on olukordades, kus ei tundu, et oleks ruumi aruteluks või unistamiseks parema tuleviku nimel.

Kas oled kunagi olnud sellistes olukordades?

Kogu olukorra juures on kõige naljakam ja kurvem see, et kliendid ja sidusrühmad avaldavad nagunii oma arvamust, sõltumata sellest, kas avastusfaas viidi läbi hästi või mitte. Toode lastakse turule ja turg võtab selle vastu või lükkab tagasi - olgu põhjuseks probleem-lahenduse sobivus, kasutusmugavus, vastavus seadustele ja veelgi enam. Küsimus on lihtsalt selles, kas kuulasid varakult ja tegid vajalikud muudatused avastus- või disainietapis või teed neid, kui toode on juba turule jõudnud. Ei väida, et tehes avastustöö hoolikalt, ei avastaks sa hiljem, et teatud aspektides eksisid ja vajad muutusi - sest tõenäoliselt vajad! Kuid sageli on see küsimus, kas mööda pandi täiesti või vaid pisut.