Agile vs Tootejuhtimise Coach

Oled märganud, kui palju Agile-coache on võrreldes tootecoachidega?

Miks keskenduvad ettevõtted nii palju sellele, et arendusprotsess oleks agiilsete arendusprotsesside ja metoodikate abil kiirem ja sujuvam, aga samal ajal ei panustata eriti sellesse, et coachida tootjuhte? Et nad teeksid paremaid ja kliendikesksemaid otsuseid selle kohta, mida üldse arendada?

Alles viimastel aastatel olen näinud siin-seal ettevõtetes tootearenduse coache või mentorlusprogramme, aga need on pigem erandid kui reegel. Tundub, et levinud on arusaam, et Agile-coach toetab ka tooteinimesi. Aga kas see ikka päriselt töötab nii?

See kõik viitab minu jaoks ühele – investeeritakse kõvasti sellesse, et uued funktsioonid ja tooted kiiremini turule jõuaksid. Aga palju vähem mõeldakse sellele, et meeskonnal oleks “rool ja pidurid” – et nad ei liiguks lihtsalt kiiresti, vaid ka õiges suunas. Et tehtaks häid, andmepõhiseid otsuseid ja loodaks tooteid ja funktsioone, mis päriselt toovad kasu nii kliendile kui ärile.

Tootjuhtimine = palju enamat kui agiilsed protsessid

Agiilsed arendusprotsessid on enamikule ettevõtetele kindlasti parem valik kui vana hea waterfall. Mulle meeldib ka mõte “fail fast” lähenemisest – tuua toode kiiresti turule, lasta sellel ujuda või uppuda ja siis seda edasi arendada.

Aga see ei tähenda, et võiks vahele jätta Discovery-faasi. See on just see samm, mis aitab vähendada riski, et lõpuks arendatakse midagi, millel pole turu jaoks väärtust. Tarkvaraarendus on endiselt üks suurimaid kulukeskuseid (jah, teoreetiliselt on see investeering…). Aga kui jätta kasutajauuringud, turuanalüüs, nõuete kaardistamine, tootedisain ja prototüüpimine tegemata, siis võib see “investeering” muutuda väga kiiresti kuluks.

Fail fast on oluline, aga veel olulisem on teha kõik selleks, et juba algusest peale vältida ebaõnnestumist.

Miks tootjuhid vajavad coach’i?

Minu kogemus ütleb, et need on mõned valdkonnad, kus coach või mentor saab tooteinimesi kõige rohkem aidata:

✅ Probleemi valideerimine – kas see on üldse probleem ja kui suur? Siin on abiks avalikud andmed, küsitlused, intervjuud. Samas tasub juba varakult hinnata, kas selle lahendamine tooks lisatulu, säästaks aega või parandaks kliendirahulolu.

✅ Kasutajate mõistmine – kuidas nad praegu probleemi kogevad, mida kasutavad, millised on nende emotsioonid? Siin on head tööriistad Jobs to be Done ja Customer Journey Mapping. Samuti Google Analytics, Hotjar jt.

✅ Turunduse ja juriidilise keskkonna tundmine – veendumaks, et toode vastab seadustele ja regulatsioonidele.

✅ Lahenduse valideerimine – näiteks Desired Outcome väidete ja kasutajate hinnangute kaudu saab hästi paika panna, milline peaks olema tulevase toote väärtuspakkumine.

✅ Prioriseerimine ja roadmap’i loomine – andmepõhine ja selge prioriseerimine (RICE, MoSCoW jne) aitab vältida “to-do listi lõksu” ja näha üldpilti.

✅ Prototüüpimine ja UX-testimine – klõpsatav prototüüp on parim viis testida, kas kõik eeldused peavad paika. Figma on mu praegune lemmik, kuigi InVision oli aastaid favoriit oma lihtsuse tõttu.

✅ Arenduseks ettevalmistus ja lansseerimine – kas alustada beetatestiga või minna kohe suure kampaaniaga turule? Kuidas riske maandada?

Tootjuhtide coachimine ei ole “nice-to-have”

Agile-coach võib küll toetada tootetiimi delivery-faasis, aga suur osa tootjuhi vastutusest ei ole üldse seotud agiilsete arendusprotsesside ja metoodikatega.

Ideaalis oleks igas tiimis kogenud tootejuht, kes suudab coachida teisi tootjuhte, tooteomanikke ja vajadusel ärianalüütikuid. Aga praktikas on tihtipeale nii, et tiimijuhid on ülekoormatud või neil puudub otsene kogemus tootevaldkonnas, sest tiimid alluvad IT- või turundusosakonnale.

Nii oodatakse tootjuhtidelt iseseisvust – et nad saavad ise aru, kus neil on arengukohti ja suudavad välja töötada oma arenguplaanid. Aga see ei ole jätkusuutlik. Kui sa töötad üksi, ilma pideva tagasiside ja aruteluta teise professionaaliga, on üllatavalt lihtne jääda kinni oma mõtteviisi ja mitte märgata kohti, kus tegelikult saaks paremaks. Olen seda ise kogenud ja tean, kui lihtne on tekkida tunne, et “ma juba oskan kõike”.

Minu arvates oleks ideaalne, kui igal tootetiimil oleks pikaajaline tootecoach – sama loomulikult nagu paljudel tiimidel on Scrum Master või Agile-coach. Coach, kes päriselt süveneb tiimi tegemistesse, pakub mentorlust, koolitusi ja – mis kõige tähtsam – konkreetset ja sisulist tagasisidet päris tehtud töö põhjal.

Kokkuvõtteks

On väga oluline, et arendusprotsess oleks kiire ja sujuv ning et meeskond oleks motiveeritud ja kaasatud. Aga see on ainult pool loost. Täiuslikult rakendatud agiilsed arendusmetoodikad ei taga veel edu. Suurepärased tooted sünnivad siis, kui me tõesti mõistame, mida kasutajad vajavad, ja teame, mida on tänapäeva tehnoloogiaga võimalik teha.

Oleks ju mugav lihtsalt küsida enda käest, ettevõtte sees olevatelt huvigruppidelt või klientidelt, mida nad tahavad. Aga see lähenemine viib tavaliselt ainult väikeste muudatuste või kiirete parandusteni – mitte suurte ja julgete muutusteni, mis päriselt suudaksid midagi olulist ära teha.

Panusta sellesse, et coachida oma tootetiime nägema paremaid probleeme ja unistama parematest lahendustest. Usun, et see tasub end kuhjaga ära.